Väändvedru (nimetatakse ka torsioonvedruks või lihtsalt väändvedruks) on spiraalvedru tüüp, mis tekitab pöördemomenti või pöörlemisjõudu. Väändvedru otsad on kinnitatud teiste komponentide külge ja kui need komponendid pöörlevad ümber vedru keskpunkti, tõmbab vedru need tagasi algasendisse. Kuigi seda nimetatakse väändevedruks, on see pigem paindepinge kui väändepinge all. Väändvedrud võivad salvestada ja vabastada nurkenergiat või fikseerida seadet staatiliselt, pöörates hooba ümber vedru kesktelje.
Konfiguratsioon: Väändvedrud on konstrueeritud tihedalt kokkupuutuvate mähistega, et soodustada pöörlemist ja tekitada nurgataastejõudu. Saadaval on erinevad hoova konfiguratsioonid, mis võimaldavad vedru kinnitamiseks erinevaid viise. Väändvedrude puhul tuleb arvesse võtta kangi hoova kaldenurka, võrdset hoova pikkust ja kangivarre tagasitõmbamise tüüpi. Kui vedru on samal küljel sirge või paralleelne, loetakse hoova õla nurka 0 kraadiks, mis suureneb piki mitte-pöörlemise suunda. Kangivarre tagasitõmbamise tüübid hõlmavad sirge väände, sirge nihkega, hingedega, lühikese konksu tagasitõmbamist ja konksu tagasitõmbamist. Rakendusnõuete täitmiseks saate väändvedru otsa painutada, keerata või konksuks või aasaks vormida.
Kasutusalad: torsioonvedrude levinumate rakenduste hulka kuuluvad riidenõelad, kirjaklambritega märkmikud, tagapaneelid ja garaažiuksed. Väändvedrusid kasutatakse ka hingedes, tasakaalustajates ja käepideme lähtestusmehhanismides. Neid vedrusid on väga erinevates suurustes, alates miniatuursetest elektroonikaseadmete vedrudest kuni suurte istmekontrollerite vedrudeni. Vedrule tuleb rakendada koormust vastavalt selle pöörlemissuunale; vedru pööramine muust asendist kui vaba asendist ei ole soovitatav. Vedru pöörlemisel selle läbimõõt lüheneb ja korpus pikeneb. Seda tuleb arvestada, kui projekteerimisruum on piiratud. Torsioonvedrud toimivad kõige paremini siis, kui neid toetab varras või toru. Disainerid peaksid arvestama hõõrdumise ja hoova läbipainde mõju pöördemomendile.
