Väändvedru salvestab energiat, keerates või pöörates pehmet, elastset elastset materjali, vabastades selle kangi põhimõttel, et anda välja lastud objektile mehaaniline energia. Kaasaegsed torsioonvedrud ja torsioonvardad on enamasti valmistatud ülielastsest terasest ja neid on väga erineval kujul, sealhulgas tasakaalustusvedrud mehaanilistes kellades, jõuvedrud mänguasjade ketrades ning torsioonvardad paakides ja autodes. Torsioonvardad on väikese suurusega ja suure pöördemomendiga, mistõttu on need ideaalsed transpordisõidukite löökide summutamiseks.
1. Löögi leevendamine ja vibratsiooni neeldumine: neil vedrudel on suur elastne deformatsioonivõime, mis neelavad vibratsiooni ja lööke. Näited hõlmavad autode ja rongide puhvervedrusid ning haakeseadiste vibratsiooni{2}summutavaid vedrusid.
2. Mehhanismide liikumise juhtimine: need vedrud nõuavad minimaalset jõumuutust teatud deformatsioonivahemikus. Näiteks sisepõlemismootorite klapivedrud, siduri juhtvedrud ja automaatsete tööpinkide nukkmehhanismide vedrud.
3. Energia salvestamine: need vedrud nõuavad nii suurt elastsust kui ka stabiilset jõudu. Näideteks on kellavedrud, poltvedrud ja automaatsete tööpinkide automaatse tööriista tagastusmehhanismi vedrud.
4. Jõu suuruse mõõtmine: seda tüüpi vedrud nõuavad lineaarset suhet jõu ja deformatsiooni vahel. Näited hõlmavad jõumõõturite vedrusid ja vedrukaalu. Vedrusid on mitut tüüpi. Nendele kantava koormuse põhjal võib need jagada pingutusvedrudeks, survevedrudeks, väändvedrudeks ja painutusvedrudeks. Kuju järgi võib need jagada spiraalvedrudeks, ketasvedrudeks, rõngasvedrudeks, keerdvedrudeks ja lehtvedrudeks.
